Eesti kodumajapidamiste hoiustejääk on kasvanud enneolematule kogusele - kokku on rahval raha kõrvale pandud ligi 5,9 miljardi euro jagu, mille kontodel hoidmine on muutunud mõttetuks.
- Hoiused liiguvad kinnisvarasse Foto: Veiko Tõkman
Pindi Kinnisvara tegevjuht Lauri Tabur ütles, et üle aastate on eraisikud raske valiku ees- mida rahaga peale hakata.
„Hoiuseintressid on nii all, et isegi tähtajalise hoiuse teenitava tulu sööb elukalliduse tõus lihtsalt ära, aktsiaturud on pikemat aega väga hüplikud, investeerida saab ka toorainetesse. Aga milline keskmine eestlane ostab maailmaturult kulda, naftat, vaske, niklit või maisi? Võlakirjad on ka piisavalt võõrad, et lihtne inimene käib ka nendest kaarega mööda,“ arutles Tabur. „Jääbki üle kinnisvara. Asi, mida katsuda, mis on alles ka homme ning ülehomme ja mida saab üüritulu tootma panna,“ selgitas ta.
Kui vaadata viimaste aastate kinnisvaratehingute struktuuri, siis üha enam ostetakse korter või kaks omavahendite eest just üürileandmise eesmärgil, märkis ta. "Inimesed ehitavad kogutud raha eest endale nn neljandat pensionisammast, sest vähemalt Tallinnas ega Tartus pole üürihindade drastilist kukkumist vaja karta - unarusse jäetud väikepiirkonnad jooksevad tühjaks just kahe suurema Eesti linna suunas,“ lisas Tabur.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.